Tegutse kaasavalt!


Sostiaalkindlusameti andmeil elab 1. jaanuar 2015. aasta seisuga Eestis 15 692 erivajadusega noort, kes moodustavad 6% kõigist 7.-27. aastastest noortest. See arv on viimase kümne aastaga tõusnud 14% (Noorteseire Aastaraamat 2014 - 2015). Aastaraamatus tuuakse välja, et erivajadustega noortel on noorsootööteenustele kõige parem ligipääs Harjumaal. Kõige halvemas seisus on Ida-Virumaa ja teistes väiksemates maakondades elavad noored. Selleks, et noorsootööteenused jõuaksid Eestis kõikide noorteni, on oluline, et noortele suunatud tegevused oleks läbi viidud kaasava planeerimise põhimõtteid silmas pidades.

Järgnev on kogum selgitusi ja soovitusi erinevatelt erivajadustega inimeste esindusorganisatsioonidelt, mida erivajadustega inimestega suhtlemisel meeles hoida, et kogemus oleks meeldiv ja kaasamine ei jääks teadmatuse ega hirmu taha. 


Eesti Kurtide Liit 
  1. Kurt inimene ei reageeri, kui teda kõnetatakse selja tagant. Ta ei kuule sind.
  2. Koputa talle viisakalt õlale ja kõneta teda siis, kui ta sulle otsa vaatab.
  3. Kui sa räägid kurdiga, siis vaata talle silma. Ta ei näe, mida sa ütled, kui räägid pead kõrvale pöörates.
  4. Esmalt ütle sõnum ja siis näita.
  5. Kurdiga pole vaja karjuda, ta ei kuule. Rääkida võid tavalise hääletooniga.
  6. Kui sa oled temast veidi eemal, näeb kurt sinu nägu tervikuna paremini ja mõistab sind ka paremini.
  7. Kui sul on rääkides midagi suus (suits, näts), siis ei saa kurt sinu kõnest aru.
  8. ...loe lisa kodulehelt: EKL

Põhja-Eesti Pimedate Ühing

Siinkohal mõningad näpunäited nägemispuudega inimestega suhtlemiseks. Pimeda inimese või nõrgaltnägija tunnete ära väliskeskkonnas liikumisel valge kepi järgi. Pime inimene liigub tuttavatel marsruutidel selgeksõpitud maamärkide (maamärgid on muutumatud objektid marsruudil) järgi.

Kui märkad, et pime inimene on eksinud teelt või vajab abi sõidutee ületamisel, siis:
  1. kõnetamisel puuduta tema käsivart. Vastasel juhul ta ei tea, et sa räägid temaga.
  2. Küsi, kas ta vajab abi. Kui vastus on eitav, ära suru oma abi talle peale.
  3. Suhtle pimeda inimesega otse, mitte tema saatjaga ega juhtkoeraga. Tavaliselt kuuleb nägemispuudega inimene hästi.
  4. Kui osutad millelegi, kasuta sõnu "vasakul", "paremal", "üleval", "all" jne. Sõnaga "seal" ei saa pime inimene teavet eseme asukohast.
  5. Kõnes võid vabalt kasutada sõnu "näha" ja "vaadata".
  6. Ära ütle "ma viin (toon)" teid. Parem väljendus on "lähen (tulen) koos teiega".
  7. Kui näed nägemispuudega inimest kohas, kus on järjekorrad, aita tal leida järjekorra lõpp. Kui kasutusel on järjekorranumbrid, hoolitse selle eest, et pime inimene saaks oma numbri ja teaks, millal tuleb tema kord.
  8. ...loe lisa netileküljelt: PEPÜ
Internetis infot jagades lisa pildiformaadis (.jpg, .png jne) esitatud infole alati tekst. Teks on loetav erinevate ekraanilugejate poolt. Kommunikatsiooni kättesaadavuse kontrollnimekirja leiad Eesti Puuetega Inimeste Koja kodulehelt: EPIK



Mis on vaimupuue?
Vaimupuue ei ole haigus. Vaimupuue on eelkõige inimese intellektuaalsete võimete kahjustus, halvenemine, mitte aga tema muude iseloomulike oskuste, näiteks võime rõõmustada või end hästi tunda kahjustumine. Vaimupuudega inimesed vajavad tihti palju abi ja tuge. Neil on teistega võrreldes raskem uusi teadmisi omandada ning varemõpitut uutes olukordades kasutada. Läbi toetuse ja õpetamise saavad paljud vaimupuudega inimesed õppida elama elu, mis on nende vajadustega kooskõlas ja mis sarnaneb suuresti puudeta inimese elule. Vaimupuue piirab inimese tegutsemisvõimalusi ainult osaliselt. Vaimupuudega inimesed ei ole suur grupp ühesuguseid inimesi, nad on kõik omaette isiksused, igaühel neist on oma vajadused, probleemid ja võimalused.

Mis on lihtne keel ja miks on vaja lihtsalt loetavaid domumente?
Vaimupuudega inimesed on samasugused nagu kõik teised. Nad suudavad palju korda saata, kui neid õigesti toetatakse. Kui Sa kasutad suheldes ja kirjutades lihtsaid väljendeid ning selgeid juhtnööre seda lihtsam on kaasata oma tegevustesse ka vaimupuudega inimesi.
  • Vaimupuudega inimeste jaoks on uutest asjadest arusaamine ja uute asjade õppimine raskem. Sellepärast on vaimupuudega inimeste jaoks oluline saada nii selget ja lihtsalt mõistetavat informatsiooni kui võimalik. 
  • Nagu kõigil teistel, on ka vaimupuudega inimestel õigus kvaliteetsele informatsioonile. See on kirjas Ühinenud Rahvaste konventsioonis, mis käsitleb puuetega inimeste õigusi. Konventsiooni 9. artiklis on öeldud, et vaimupuudega inimesed peavad saama ligipääsetavat informatsiooni. Kvaliteetne informatsioon aitab inimestel leida, mida neil on vaja teada. See aitab neil teha oma otsuseid ja valikuid.
  • Kui vaimupuudega inimesed ei saa kvaliteetset informatsiooni, on nad ümbritsevast elust välja jäetud. Neil ei ole võimalik võtta osa sündmustest, mis nende umber toimuvad. Ja nad peavad ootama, et teised inimesed valiksid ja otsustaksid nende asemel.
  • Kvaliteetse informatsiooni andmine tähendab informatsiooni muutmist lihtsalt loetavaks ja lihtsalt mõistetravaks. Selle tegemiseks tuleb järgida reegleid.

Lihtsa keele kohta leiad rohkem infot Vaimukate kodulehelt: Vaimukad


Liikumisvabadus

2005. aastal koostati Eesti Liikumispuudega Inimeste Liiu eestvedamisel loodud veebileht, kust leiab infot ligipääsetavate hoonete kohta, kus läbi viia järgmiseid noortele suunatud üritusi: liikumisvabadus


Lisa